Panamäe rännak 28.07.2013

saladuslik sini-must-valgetes värvides linnusulg Hernemäe keskkohast. kuna sulg oli rahvusvärvides siis ehk ongi siinkohal tegemist Eesti tegeliku rahvuslinnuga? aga jah, painama jäi küsimus, mis linnuke see ikkagi on? vahest on siin tegemist meie rahvalauludest tuntud mütoloogilise linnu Sinisirje linnukesega? ühesõnaga, kui keegi teab või kui keegi teab kedagi, kes teab, kelle sulg see on, siis olge lahked ja andke sellest ka meile teada. // blogi täiendus (20.08.2013): tänu headele inimestele, kes siinsetele blogiasjadele usinalt kaasa elavad ja kaasa mõtlevad, sai ülevaloleva linnu sulg ka lõpuks määratud. see on nimelt pasknääre omand. siinkohal oleks paslik lisada siia ka üks väike jutuke M.J. Esieni poolt kirja pandud pasknääre mütoloogiast: "pasknääri loonud Taevataat kõige ilusamaks linnuks: päikese paistel kuldsulgedega lennates säranud ja hiilanud pasknäär nii, et kõik ainult teda vaadanud. taimede istutamise ajal söönud pasknäär „isase kartuli" seemne ära. seda nähes määranud Taevataat, et pasknääri kuldkuub seljast kadugu ja lind ise kartuli peale maiaks jäägu. kohe kadunudki pasknääri kuldsuled, ainult mõned ilusad suled jäänud järele. nüüd kasvab veel „emane" kartul, mille järele pasknäär maiaks jäänud. lind varastab tihti kartuleid ja viib neid metsa." allikas: wikisource.org

 

puutumatu salumets Kõrvetaguse külast idas

raudnael (parnassia palustris) Panamäe loodekülje lähistelt

Mustikamäe mustikad (vaccinium myrtillus). Panamäest loodes asuv väike, suhteliselt pehmepinnaseline Mustikamägi oli uhkeldamas oma mustikate rohkusega

Hernemägi oli rikas mitmesuguste erinevate sulgede poolest. seesinane sulg on pärit soosaare lõunanurgast

pohlamarjad (vaccinium vitis-idaea) Hernemäe loodeservast

Karulemb mõtlikuna maapinda silmitsemas Kõvetaguses salumetsas

pedajaterohke mets Hernemäe kesk-lõunaosas

harilik metsvits (lysimachia vulgaris) Kõrvetaguse metsast. peale seda, et ta on arvestatav ravimtaim, teatakse teda ka putukate peletajana. "nimelt põletati teda mõnikord talumajade ruumides. see suits mõjus hukutavalt kärbestele ja nii vabaneti ka seinapragudesse pugenud kärbestest." allikas: bio.edu.ee

tundmatud puuseened Hernemäe lääneserva veerest

x

x

x

x

Huulekivi ehk inimhuuli meenutav kivi Kõrvetaguse metsast. selle kivi juures jäi meelde üks väga iseäralik sündmus. siin pakkus Karulemb võimalust janu kustutamiseks, andis mulle nimelt vett juua. võtsin võimalusest kinni ja jõin mõned head lonksud, aga kuna janu oli niivõrd tugev siis neelasingi neid lonkse kiiresti ja ahnelt, nagu inimene, kes on kaua aega põua käes viibinud ja vedelikust ilma olnud. see aga maksis koheselt kätte... osa jooki läks hingetorru, mispeale seiskus
hingamine mõneks hetkeks. tekkis mõneminutiline segadus ja väike peataolek, nagu ikka sel puhul, kui midagi läheb hingetorru ja hingamine seiskub. aga selle asja uba on siiski minu jaoks pigem selles, et läbi selle Huulekivi oleks keegi (märgid looduses) mind justkui selles ette hoiatanud... läbi huulte ma ju jõingi seda kosutavat vedelikku. see oleks justkui hoiatus mulle, et kõik ma mida ma läbi huulte nüüd sisse võtma hakkan, teeksin seda võimalikult ettevaatlikult. huvitav asjaolu on veel ka see, et esimese asjana, kui ma selle kivi juurde jõudsin, märkasin, et kivi meenutab mulle huuli... ja alles seejärel pakkus Karulemb mulle vett juua. nii et sõna "huul" püsis mõni hetk enne vee joomist mu huultel...

x

x

x

x

x

Panamäe üks kõige ürgsem koht, asukohaga soosaare loodenurgas. iidne kõre ja sigade polt ülestuhnitud kõrealune

x

x

x

vaade Hernemäele lõuna poolt tulles. see ees olev tume metsatukk ongi Hernemäe soosaar

x

x

x

x

x

x

x

x

Panamäe rännak
Osalejad: Karulemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,3  km
Asukoht: Panamägi, Kõrvetaguse soo, Jalase MKA, Kõrvetaguse küla, Raikküla vald; Raplamaa

Tõugussaare öörännak 21.07.2013

kummalise välimusega ratasseen või seeneratas, kuidas soovite, asukohaga Tõugussaare põhjaservas. ei ole veel ennem veel ennem juhtunud nägema nii veidra välimusega puuseent

Tõugussaare raba üllatas päris tugevalt oma rabamurakate (rubus chamaemorus) rohkusega. seesinane marjaisend palus üleskorjet Vanakasesaare juures

müstiline vaade varahommikusele Vibuhaavasaarele. muideks, olgu mainitud, et seesinane nimi sellele soosaarele on antud Rännulembese poolt

no on alles välimuse mõned seened endale soetada osanud! igatahes tundusid väga ja väga ebamaistena, oleksid nagu kuskilt muinasjutust võetud. seened ise jäid tuvastamata, ehkki professor Härghein arvas need olevat jänesvaabikud (ganoderma applanatum). Tõugussaare põhjaserv

väike nimetu soosaareke Vibuhaavasaarest kirdes. päev on just ärganud ja saatnud oma esimesed päevakiired emakese maa suunas. ehkki pilved on neid suurelt osalt ära varjamas, võib siiski täheldada teatud tagasihoidlikku valguselainetust ja sära sealt tagant

veel üks väike ja nimetuks jäänud soosaar Vibuhaavasaarest kirdes, kohe selle külje all

puugipask (fuligo septica) Tõugussaare põhjanurgas

Paljassaare soosaar, vaade sellele kirdest. eesolev maastik on suhteliselt raskesti läbitav pajuvõsa

Tõugussaare kirdeväravad, siitkaudu toimus soosaarelt väljumine

Karulemb kadikut seadmas Vibuhaavasaare juures

taevas ja hommikused pilved on andmas parimat, et rännulisi müstikameeleolus hoida. rabamaastik Vibuhaavasaarest põhjas

naadilehega kaunistatud tundmatu torikseen Vibuhaavasaare edelanurgast

vaade Vibuhaavasaarele kagu suunast

veel üks veider hetk veidrate Tõugussaare seenerataste seltsis

Tõugjase, Tapu ja Mirmi väega immutatud Tõugussaare kirdeväravad. selle metsa kohta, mis sealt paistmas, võis tõesti öelda ürgne, stiihiline ja metsik

puudemurd Tõugussaare põhjanurgas

ausõna peal seisev vana kuivanud puu Tõugussaare kirdeservas

veel üks simajas kuva Paljassaarest. oletatavasti tuli see nimetus sellele soosaarele sellepärast, et endisajal või ennemuistsel ajal võis see maa seal lage olla. iseküsimus mis põhjusel ta lage (loe: paljas) oli? eemalt vaadates tundus soosaar täitsa huvitav, et kunagi sinna minna ja selle kohaga lähemat tutvust teha

lillakad (rubus saxatilis) Vibuhaavasaarelt

x

Karulemb imetlemas kolme suurt tamme Kolmetammesaare lõunaservas. oli teine huvitav saar veel sellepoolest, et kogu ulatuses oli see kaetud roostikuga. saar ise oli siiski mineraalmaa, mitte soine märgala. ka juba sellest, et siin tammed kasvavad võib aru saada, et tegu on n.ö. kõva pinnasega, kõrgendikuga keset sood. tamm ju teatavasti märja peal ei kasva, vaid reeglina ainult kuival pinnal

salu-siumarjad (actaea spicata) Tõugussaare kirdenurgast. infoks, selle taime üks arhailisemaid folkloorinimesid on näiteks lenderavandeserohud. see sõna tundub pärinevat eriti vanast läänemeresoome keelte kihistusest. selles sisalduv sõnakombinatsioon "lendvast" ja "vandest" viitab eelviikingiajale või isegi veel varasemale perioodile. lendva nime kasutati ennevanasti teatavasti lohede kohta

x

x

Tõugujärv koos selle keskel oleva suurema järvesaarega - nn. Tõugujärvesaarega

Kõverik-tamm Sarvesaare edelanurgast. hämardasel hommikutunnil mõjus tema nägemine kuidagi eriti värskendavalt

Sarvesaare neljaharuline põdrasarv

koiduvalguses Sarvesaar. Tagusaarte grupi kõige läänepoolsem soosaar. vaade sellele ida suunast

x

metsik ja stiihiline mets Tõugussaare põhja-kirdeosas

x

Kõigipuudesaar - vaadatuna kagu suunast

x

x

x

hiidkõiv Vanakasesaare edelanurgast

mägralinnaku kortermaja ukseava Tõugussaare põhjanurgas

Karulembese poolt leitud metskitse sarv Vanakasesaare lõunakülje lähistelt

võrreldes 2010 aasta Tõugussaare rännakuga peab nentima, et Tõugussare kotkas on endale uue pesapuu valinud. seekord on selleks puuks haab, nagu näha ka sellelt kuvalt. eelmine kord oli  selleks teatavasti okaspuu kuusk. võib arvata, et kuusk oli vahepeal murdunud ja suur lind tegi endale uue pesa lehtpuu latva.

 

Tõugussaare rännak

Osalejad: Kairi, Rännulemb, Karulemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 8,5 km
Asukoht: Tagussaare soosaared, Tõugussaare (Kilingi raba), Tõugussaare soosaar, Kõrvemaa MKA, Paide vald; Tõugussaare (Kilingi) raba, Tõugujärv, Albu vald, mõlemad Järvamaa